Вступление
[Intro]
[Verse 1]
Mul keha ei ole, kuid hommikul tõuseb mu vari
Ta tumedad sõrmed kobavad ust
Ta puhtaks küürib rohu kastene hari
Kuid valgeks vari ei saa, ta on ikka tohutu must
Siis pikapeale kaob kastese hommiku uudus
Ja piidleb mu varju päikese põletav pilk
Nüüd närbub mu vari kui taim, kellel veest on puudus
Või vaevleb kui lootsikus siputav silk
[Bridge]
Keha ei ole kuid hommikul tõuseb mu vari
Keha ei ole kuid hommikul tõuseb mu vari
[Verse 2]
Ent õhtul, kui kraavides krooksuvad konnad kooris
Mu vari saab juurde jõudu ja reipust uut
Siis aga, kui orud on päikeseloojaku looris
Asub mu vari kartmatult ootama kuud
Üle sinise plangu tõuseb punane kuu
Aias hämaralt naerab kõrvitsakari
Ning kõrvitsate vahel pleegivad mu luud
Mu keha on kõdunud, alles on vari
Mu keha on kõdunud, alles on vari
Mu keha on kõdunud, alles on vari
Mu keha on kõdunud, alles on vari